Või kas te ei tea, et teie ihu on teis oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ning et teie ei ole iseenese päralt? Sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus!

1. korintlastele 6:19-20

Siin on „teie“ öeldud igale kristlasele isiklikult. Minu kasvatamisel kasutati seda kirjakohta tuletamaks meelde, mida me oma kehaga ei tohi teha. Paulus alustab nende sõnadega oma seksuaaleetikat, mis tuleneb rohkem meie seotusest Kristusega kui käsuõpetusest. Mida me teeme oma kehaga, on tähtis seetõttu, et Kristuse ihu liikmetena me oleme Vaimu tempel. Nii nagu me ei kujuta ette Kristust kedagi seksuaalselt ära kasutamas, ei või me ka kasutada tema ihu liiget selliseks patuks.

Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja teie sees elab Jumala Vaim?

Esimene kiri korintlastele 3:16

„Teie“ öeldakse usklike kogukonnale. Jumal valib usurahva oma elupaigaks ehk tabernaakliks. Kirik on templi uus tabernaakel. Kirik pole aga seotud ehitisega – jumalateenistusi peeti ju usklike kodudes. Kirik on usu kogukond.

Siis Jeesus rääkis neile taas: "Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus."

Johannese evangeelium 8:12

Mõnel kristlasel on „kohalejõudmise“ tunne Kristusse uskudes. Kristlikule lööklausele „MA LEIDSIN SELLE“ on juutidel vastulause „ME POLE SEDA KUNAGI KAOTANUD.“ Usun, et juudid mõistavad sageli paremini vaimsust jätkuva palverännuna, võrreldes kristlastega, kelle arust see on „tehtud.“

Armsad, ärge usaldage iga vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kasnad on Jumalast, sest palju valeprohveteid on läinud välja maailma.

1.Johannese kiri 4:1

Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid! Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitstelt ega viigimarju ohakailt?

Matteuse evangeelium 7:15-16

Sind ma armastan südamest,
Issand, mu vägi!
Issand on mu kalju,
mu mäelinnus ja mu päästja;
mu Jumal on mu kalju,
kus ma pelgupaika otsin.

Psalm 18:2

Üks lesbist linnaplaneerija ütles mulle kunagi, et kui tal tuleks kavandada kirik meie kogukonnale, teeks ta selle kivist ja teeks nii, et see paistab tugev. „Me kogeme oma elus nii palju ajutist, meil on vaja midagi, mille peale võime kindlad olla,“ ütles ta.

Ma ei jäta teid orbudeks, ma tulen teie juurde. Veel pisut aega, ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan ja ka teie peate elama.

Johannese evangeelium 14:18-19

Johannes, jünger, „keda Jeesus armastas“, tutvustab Jeesust väga õrnalt. Kuna evangeelium on neljast kirjutatust viimane, on Jeesus mõtisklev. Kuna Johannes oli visionäär, on Jeesus müstiline. Kuna Johannes pidas faktidest olulisemaks usku, on evangeeliumis olulisem kairos, aegade täius, kui chronos, kronoloogia.

 Öelge neile, kel rahutu süda:
[---] Vaata, teie Jumal!
[---] tema ise tuleb
ja päästab teid.

Jesaja 35:4

"Olge julged, see olen mina, ärge kartke!"

Markuse evangeelium 6:50

Ma jutlustasin kunagi sellest, kuidas maailm meie ümber muutub. Isegi paigal olles me jätkame „rännakut“ läbi kõrbe. Kodu lähedal olnud toidupoe Safeway sulgemine andis mulle jutluse pealkirja: „Kui ei ole kindlat teed“ (ingl k safe way – kindel tee).

Ja Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis ning andis leivad jüngrite kätte, jüngrid aga andsid need rahvale. Ja kõik sõid ja said kõhud täis.

Matteuse evangeelium 14:19-20

Ma lugesin seda hommikul pärast seda, kui olin teada saanud, et mu elu säästud on läinud kaduma halba investeeringusse. See lihtsalt „juhtus“ olema järgmine lugu, kuna ma lugesin järjest Matteuse evangeeliumi oma hommikupalvetel. Pooleldi naeratav ja pooleldi tusane selle iroonia üle, ei teadnud ma, mida sellega peale hakata.

Siis Issand ütles Moosesele: "Vaata, ma lasen taevast sadada teile leiba ja rahvas mingu ning kogugu iga päev oma osa.“

2. Moosese raamat 16:4

„Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev,“ ärgitas Jeesus palvetama oma jüngreid.

Iisraellastele anti leiba, millest oli küllalt selleks päevaks. Kui nad ei usaldanud Jumalat ja kogusid rohkem, kui neil iga päev kulus, siis muutus ülejääk ussideks. Seda leiba kutsuti mannaks ja see võis olla looduslik söödav aine, mida tekitasid putukad ja mis oli teatud puudel kõrbes. Kirjakoht selgitab, et sõna „manna“ tuleneb heebreakeelsest küsimusest „Mis see on?“ (16:15) Neile oli see taevane leib, Jumala and.

"Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust."

Matteuse 4:4

Olles kiusatuses muuta kivid leibadeks, tsiteeris Jeesus Viienda Moosese raamatu viidet iisraellaste näljale kõrberännaku ajal. Jeesus meenutas oma kiusajale, et kuigi ellujäämine on inimese loomulik instinkt, pole see küllaldane meie rahuldamiseks.