Heino Nurk kirjutab 20. oktoobri ajalehes Eesti Kirik, et Geikristlaste Kogu ei taha kõnelda kogu kiriku nimel ega kirikut lõhkuda, vaid inimesi kirikutega liita: "Me ei tee propagandat, vaid kutsume olemasolevat olukorda tunnistama. Olukorra eitamine või varjamine olukorda ei muuda."

Oma viimast, täpselt aasta tagasi siin avaldatud artiklit vaadates tundus, et peaksin vähemalt poole sellest jälle muutmata kujul kirja panema. Minu arvamustes ja olukorras, millest tollal kirjutasin, pole midagi muutunud, välja arvatud asjaolu, et siis esinesin kiriku vaimulikuna, nüüd aga iseenda ja oma sõprade nimel.

Paar viimast nädalat mu elus aga on olnud täis tormi. Ilmselt pole ma kunagi kogenud üheaegselt nii palju hukkamõistu ja heakskiitu – sildistamist ja süüdistamist ühelt ning tänu ja toetust teiselt poolt. Pärast seda, kui üks veebileht avaldas teate Geikristlaste Kogu asutamisest, pole minu elu enam see, mis oli enne.

Paari nädala jooksul on Eesti meedias homoseksuaalsusest kõneldud ja kirjutatud rohkem kui kogu mu eelneva elu ajal. Kaua tuha all hõõgunud tuli on lahvatanud heleda leegiga lõkkele. Otsekui õli sellesse tulle on valanud ka toimuva kajastused Soomes ja Ameerikas.

Soomes möödunud nädala teisipäeval peetud teledebati järel lahkus kirikust pühapäeva õhtuks üle 18 000 inimese, kes ilmselt ei jaganud kiriku nimel esinejate sallimatust homoseksuaalsuse suhtes. See tähendab kirikule ilmajäämist miljonitest eurodest aastas. Eestis pole kirikul nii kiiresti töötavat statistikaametit, kuid võib karta, et sama arutelu siin läheb meilegi kalliks maksma.

Ameerikas on septembrist saati juba seitse geinoort valinud vabasurma, sest nad ei suutnud taluda kaaslaste pilkealuseks olemist. Ühe Texase osariigi linnavolikogu liige jutustas vaevu pisaraid tagasi hoides volikogu istungil oma loo sellest, kuidas teda kooliajal geiks olemise tõttu kiusati, ja luges ette hiljuti samal põhjusel surnud noorte nimed. Video sellest levis Internetis mõne päevaga üle poole miljoni vaatajani. Täna kantakse üle maailma lillasid linte nende noorte mälestuseks. Meiegi võtame eestpalvesse need hinged, nende lähedased ja kaaslased. Kõik lapsed, kiusamise põhjustest olenemata, on kellegi kõige armsamad.

Ma ei jõua hakata kordama ja ümber lükkama kõike, milles mind on süüdistatud. Kordan vaid seda, et ühing, mille asutasin, ei võitle kellegi vastu, vaid seisab inimeste väärikuse ja turvatunde eest. Me ei taha kõnelda kogu kiriku nimel ega kirikut lõhkuda, vaid inimesi kirikutega liita. Me ei tee propagandat, vaid kutsume olemasolevat olukorda tunnistama. Olukorra eitamine või varjamine olukorda ei muuda.

Geikristlaste Kogu on homoseksuaalseid kristlasi liitev kiriklikult ja poliitiliselt sõltumatu ühendus, mille eesmärk on seksuaalvähemustele võrdse kohtlemise taotlemine ja võrdsete võimaluste tagamine ühiskonnas ning usulistes ühendustes.
Me tahame toetada usulist ja isiksuslikku kasvamist ning vaimset ja kehalist tervenemist, arendades osaduselu ja pakkudes usaldusväärset teavet ristiusust ning seksuaalsusest.

Me teame, et seksuaalset orientatsiooni pole võimalik millegi abil muuta – ei kasvatuse ega mis tahes propagandaga. Sellega, mis antud, tuleb elada.

Me arvame, et seksuaalsest orientatsioonist sõltumata on kõigil inimestel luba üksteist armastada ja kedagi kahjustamata oma armastust väljendada.

Me usume, et Jumal on armuline ja halastaja, et Tema tõde teeb meid vabaks ja Tema armastuses pole kohta ei kartusel kellegi teise ees ega hirmul oma elu pärast.