Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia LGBT kristlaste pöördumine kirikute poole: Vaikimine ebaõigluse puhul tähendab selles osalemist

15.-18. augustini 2013 toimus Kiievis (Ukraina) Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia LGBT-kristlaste VI foorum. Rohkem kui 80 inimest Ukrainast, Armeeniast, Venemaalt, Valgevenest, Poolast, Rumeeniast, Moldovast, Kõrgõzstanist, Tšehhi Vabariigist, Eestist, Hollandist, Itaaliast, Saksamaalt, Šveitsist, Brasiiliast ja USAst said kokku, et arutada LGBT-kristlaste olukorda postsovetlikes riikides ja religioosse homofoobia tagajärgi LGBT usklikele, kuulata religiooniajaloolaste, teoloogide, vaimulike ja pastorite ettekandeid ning toetada üksteist palves.

„See on oluline üritus, mis laseb meil aasta-aastalt üha enam nähtavaks saada. Iga aastaga suureneb foorumist osavõtjate hulk, iga kord pärast foorumit tekivad meie riikide mitmetes linnades uued LGBT-kristlaste grupid ja ühendused. See tekitab diskussioone massiteabevahendites, internetiruumis, kirikutes ja teoloogiaklubides, mis peaks meid viima konstruktiivse dialoogini. Vastuseis diskrimineerimisele ühiskonnas ja meie kirikutes peab saama meie ühiseks ülesandeks,“ räägib Ivan Savtšenko, Ukraina LGBT kristlaste organisatsiooni Queer-Credo esimees.
 
Foorumil võeti vastu resolutsioon, millega pöörduti kirikute ja religioossete kogukondade, aga ka LGBT-kristlaste endi poole. Kirikute poole pöördudes kutsus foorum üles  mõistma, et „tegevusetus homofoobia ja transfoobia puhul on sama suur kuritegu kui ükskõik millise teist liiki diskrimineeerimise ja vägivalla puhul.“ „Vaikimine ebaõiglusega kohtudes tähendab selles osalemist,“ ütlevad oma pöördumises LGBT-kristlased.
 
LGBT-kristlased tuletavad kirikutele meelde vajadust “pidada usuliste kogukondade väärtuslikuks ja vajalikuks vaimse tugevdamise ja ühendamise allikaks hingehoidu kannatustes olijatele ja haigetele, sealhulgas neile, kes elavad HIV-ga, ja nende sugulastele.“
 
„Igal aastal võtab foorum vastu resolutsiooni,“ räägib LGBT-teenistuse Nuntiare et Recreare esindaja Valeri Sozajev. „Igal aastal saadame selle meie riikide kirikutesse. Seda teeme ka sel aastal. Me usume, et tilk tilga haaval uuristab kivi, seepärast loodame, et varem või hiljem meie hääl saab kuuldavaks ja kirikud hakkavad muutuma.“
 
LGBT-usklike poole pöördudes kutsub foorum üles austama „oma inimväärikust, aktsepteerima oma seksuaalsust, sooidentiteeti ja religioosset kuuluvust kui üksteist tugevdavaid ja täiendavaid väärtusi“.
 
„Lõppenud foorum tähendas paljudele meist erinevaid asju: mõnel muutis see arusaamist LGBTst, Jumala suhtumisest LGBTsse ja homoseksuaalsuse küsimusse, mõnel aga koguni kristlusesse. See oli ruum, kus viibis Püha Vaim, kes puudutas paljusid südameid, muutes neid, täites need armastusega inimeste ja iseenda vastu. Ei ole võimalik armastada ligimest, kui ei armasta ennast. On ju öeldud: „Armasta ligimest nagu iseennast,““ räägib üks foorumi organisaatoritest, Moskva Avatud kristliku koguduse Maailma Valgus juht Juri Maksimov.
 
Esimene LGBT kristlaste foorum toimus 2004. aastal Sankt-Peterburgis. Foorum taastati pärast vaheaega aastal 2009 ning on toimunud eri aastatel Moskvas, Sankt-Peterburgis ja Kiievis. 2014. aasta foorum tuleb kokku Samaaras ning 2015. aasta foorumi toimumiskoha on hääletamisel enamusega võitnud Tartu. Eestis korraldab foorumit Geikristlaste Kogu.