Me ju teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, käteta tehtud igavene hoone taevas.

2. korintlastele 5:1

Väikese lapsena teadsin ma ainult üht „maist telki“ – tsirkust. Ma sain sealt õhupalli. Mõne päevaga jooksis see õhust tühjaks ja ma kurvastasin oma elu esimese muutlikkuse kogemuse tõttu. Mu ema pakkus välja, et selle võiks täis toppida – võib olla naljatades, võib-olla tõsiselt. Kuid ma keeldusin.

Elu on telkimine. Kui tsirkus on läbi, kui hing välja läheb, kui Vaim pilves on liikunud teise kohta, on aeg minna teise telki.

Paulus, kes hankis endale elatist telgitegemisega, mõtles meie „maisele telgile“ ehk tabernaaklile. Tema jaoks on surm siinse telgi kokku lappamine ja uue saamine, mis on „igavene hoone taevas.“

See keha, too keha, see telk, too telk – need kõik on kohad, kus Jumal tahab elada ehk telkida meiega igavesti.

Näe meid läbi kõrbe, võrratu ja armastav Jumal, ja too meid enda juurde koju.

_{Autor Chris Glaser
Tõlkija Heino Nurk
Toimetaja Meelis Süld
Originaali tiitel The Word is out: daily reflections on the Bible for lesbians and gay men
© 1994 Chris R. Glaser
Kirjastaja Westminster John Knox Press 1999
Esmakirjastaja HarperSanFrancisco 1994}