Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal?

Psalm 137:4

Enamus meist ilmselt ei teadnud üles kasvades ühtki teist inimest, kes oli lesbi või gei. Või kui ka teadsime, siis täiskasvanud või meie kaaslased pidasid seda inimest imelikuks või veidrikuks. Kuidas me võisime laulda geilaulu heteromaal?

Kui me lõpuks kohtasime teisi, kes olid nagu meie, avastasid paljud meist, et on raske rääkida vaimulikkusest inimestega, kellele religioon on liiga teinud. Ja kohad, kus me kokku saime, ei pruukinud soodustada sellist vestlust. Kuidas me võisime laulda Jumala laulu keset vaimulikku võõrdumist?

Kui Paabeli impeerium vallutas Iisraeli lapsed, küüditati nad ülestõusu vältimiseks kodumaalt kaugele. Psalmist kaebleb, kui vangistajad sunnivad küüditatuid laulma neile Siioni laule Jeruusalemmast, nende Paabeli poolt hävitatud pühast linnast.

Psalmisti kättemaksu hüüd vaenlase lastele („Õnnis on see, kes võtab su väikesed lapsed ja rabab nad vastu kaljut.“ – 137:9) võib meid riivata. Ent mõelgem siis kõigile neile, kes on meie vastu, kellele me soovime, et nende lapsed oleks geid - nii karistuseks nende fanatismi eest kui ka sellest üle saamiseks!

Kuidas me võime laulda sinu laulu kirikus ja gei- ning lesbikogukonnas, teineteisest võõrdunud maades? 

_{Autor Chris Glaser
Tõlkija Heino Nurk
Toimetaja Meelis Süld
Originaali tiitel The Word is out: daily reflections on the Bible for lesbians and gay men
© 1994 Chris R. Glaser
Kirjastaja Westminster John Knox Press 1999
Esmakirjastaja HarperSanFrancisco 1994}