Soome peapiiskop emeritus John Vikström pöördus novembris Yle Arenas peetud raadiokõnes geinoorte poole ja ütles: "Sinagi oled Jumala loodud sellisena nagu oled. 1970ndateni peeti sinu seksuaalset sättumust kuritegudele juhtivaks kalduvuseks. 80ndateni peeti seda haiguseks. Nüüd me mõistame paremini, milles on asi, ka kirikus. Ka mina. Sa ei ole kurjategija, ei ole haige, ei ole patune. Sa kuulud õnnistuse mitte needuse ringi."

Laupäeval, 11. detsembril kell 18.00 peab Geikristlaste Kogu jõulujumalateenistuse Tallinnas Tatari 1a asuva X-baari teisel korrusel, samal ajal toimub seal ka Eesti Gei Noorte korraldatud jõululaat.

Jõuluteenistus on Geikristlaste Kogu esimene avalik üritus, kuhu on oodatud kõik huvilised sõltumata sellest, kuidas keegi oma seksuaalset sättumust määratleb.

Jumala Sõna, mis jõuluööl tuli meie keskele inimlapsena, ei sea mingeid piire neile, kes seda kuulata ja vastu võtta tahavad. Ingli tervitus Petlemma väljal, "Au olgu Jumalale kõrges ja rahu maa peal inimeste seas, kellest temal on hea meel," kostis kõigepealt karjastele, kes teistest inimestest kaugel ööpimeduses valvasid karja.

Jõululaps nägi ilmavalgust loomade ulualuses, sest inimeste majades ei leidunud tema pere jaoks paika. Geikristlaste Kogu valis oma jumalateenistuse pidamise paigaks Eesti geikogukonnas hetkel suurima ja tuntuima kogunemiskoha, et meenutada jõulusündmuste sügavamat sisu: Jumal tuleb inimeste juurde seal, kus nad on ja sellisena, nagu nemadki on. Ta leiab tee nende juurde, kes nagu karjased, on paljude ennast paremaks pidavate inimeste poolt tõrjutud ja põlatud. Tedagi ei võetud vastu inimeste eluasemetesse nii, nagu Eestis praegu pole geikristlastel kohta kirikutes. Ta ei heida sellest meelt, ta ei solvu ega pööra tagasi oma teelt inimeste poole, vaid saadab oma inglid kuulutama tema tulekut sinna, kus teda üle kõige igatsetakse ja avatud südametega vastu võetakse.

Pühad on ukse ees ja pühitsemise aeg juba alanud. Tahaksin teiega jagada mõtteid, mille peale oleks parem mitte mõelda, kuid mida elu ei lase ära unustada. Jõulud toovad meie ellu palju pidusid. Selle juurde kuuluvad rõõm seltskonnast ja kingitustest, aga sageli ka masendusse sattumine. Paljudele inimestele toovad pühad hinge kurbust ja ärevust, mida on raske kanda ning tundub võimatu vältida.

"Kriitilist teoloogilist arutelu kirikus ei ole võimalik asendada viidetega Piiblile või traditsioonile. Kiusatus selleks võib olla suur, sest taoline tegu näib loovat stabiilsust, kriitika seevastu ebakindlust," kirjutab teoloog Johann-Christian Põder ajalehes Eesti Kirik.

"EELK õpetus ja tervis näikse sõltuvat vaid kahest eksistentsiaalse tähtsusega küsimusest: suhtumisest homoseksuaalsusesse ning naiste ordinatsiooni. Nii tundub vaimulike omavahelisest suhtlemisest kõrvalejäävale ilmikule. Aga elu kui ka kiriku õpetus on keerulisem. Et sellest aru saada, tuleb õppida tundma Piiblit, selle tekkelugu, kiriku ajalugu, dogmadelugu, Euroopa kultuurilugu jm," kirjutab teoloogiadoktor, usuteaduse instituudi ning Tartu ülikooli Vana Testamendi ja semitistika dotsent Urmas Nõmmik ajalehes Eesti Kirik.

Konservatiivne veebiportaal Meie Kirik viis oktoobri teises pooles läbi küsitluse, uurides, kas ja millal EELK aktsepteerib ametlikult homosuhteid. Rohkem kui viiendik vastanutest – 21,5% ütles, et loodetavasti võimalikult pea. Umbes iga kuues vastanu (16%) pakkus, et see juhtub lähema 5-10 aasta jooksul. Imaliku võimu survega homoseksuaalse suhte aktsepteerimise nõude osas arvestas ligi 6% vastajatest. Seega on ühel või teisel põhjusel valmis geipaaride laulatamiseks ja homoseksuaalsuse aktsepteerimiseks kirikus üle 40% vastanutest.

Elu on mind õpetanud olema ettevaatlik, kui kuulen kedagi kõnelevat kõigi nimel. Väited, nagu „rahvas ootab”, „inimesed arvavad” „ja „kõik tahavad”, tekitavad minus kõhedust koos küsimusega, kes on see rahvas ja kui palju on inimesi, kes nõnda arvavad. Kelle nimel kõneldakse?

Valga praostkonna kaheksa vaimulikku eesotsas Vallo Ehasaluga kritiseerivad ajalehe Eesti Kirik tasakaalustatust ja erapooletust geiteema kajastamisel, heites toimetusele ette seksuaalvähemuse vaatenurga ja arutlevate artiklite avaldamist. "EELK ajaleht kiriku häälekandjana peabki olema kaldu ehk lojaalne EELK ametlike ja kesksete seisukohtade suunas," seisab avalikus pöördumises.

"Homoseksuaalsete suhete patuks pidamine ei ole enam väljaspool kriitikat ja kahtlusi seisev usutõde, millele peab pimesi alluma, vaid väide, mille üle võib diskuteerida ja omada erinevaid seisukohti," kirjutab teoloogiadoktor ja EELK õpetaja Jaan Lahe 20. oktoobri Eesti Kirikus.

Tartu ülikooli usuteaduskonna kirikuloo dotsent, teoloogiadoktor Urmas Petti kirjutab ajalehes Eesti Kirik 20. oktoobril, et kindlalt saab öelda üksnes seda, et Piiblis on taunitud ja keelatud vägistamine, prostitutsioon ning heteroseksuaalsete inimeste eneserahuldamine homoseksuaalse käitumise teel, kõik muu, mida väidetakse tänapäevaselt mõistetud homoseksuaalsuse kohta Piibli alusel, on tõlgendus.